Mul on keeruline leida enda isiklikust elust huvitavaid näiteid Virginia Shea netiketi 10 käsu kohta, sest ma pole kunagi olnud väga aktiivne jututubades, foorumites ning pole väga palju avalikke postitusi teinud. Küll aga meenub üks suurem seik teismeeast, mis kujunes lausa ebaseaduslikuks ning paigutaksin selle enim Shea käsu nr 2 alla - “käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus”. Kirjutan nimelt ajast, kui sattusin identiteedivarguse ohvriks.
See lugu toimus ajal, kui Rate.ee portaal oli hääbumas ning Facebook oli juba populaarne. Mul oli endalgi kunagi Rate.ee-s konto, kuid selleks ajaks olin selle juba ära kustutanud ning täielikult Facebooki üle kolinud, samamoodi ka enamus mu sõpru ning mul polnud õrna aimugi, et keegi võib seal minu nime all tegutseda.
Ühel päeval sain lihtsalt Facebook-is kelleltki sõnumi, et kas sa ikka tead, et sul on rate.ee-s varikonto. Meesterahvas, kes mulle kirjutas, oli tuttav ja sai aru, et inimene, kellega ta on Rate.ee-s sõnumeid vahetanud, ei olnud mina. Minu õuduseks leidsingi täiesti toimiva konto. Seal oli palju pilte (isegi selliseid, mida ma ei olnud kunagi üles pannud) ning näha oli, et sinna oli vaeva alla pandud ning minu nime all oldi tegutsetud juba mõnda aega.
Õnneks sain kohe ka teada, kes varikonto teinud olid, sest üks tegijatest tunnistas selle üles ja andis mulle ka parooli, et ma saaks konto ära kustutada. Kui “enda” sõnumeid lugesin, siis nägin, et viimane sõnum oli sellelt samalt meesterahvalt, kes mind Facebookis hoiatas ning ta oligi ähvardanud varikonto tegijaid, et saab aru, et see pole mina ning annab “päris” minule teada - arvan, et see vahelejäämine oli ka kohese ülestunnistuse põhjus. Minu nime alt kirjutatud sõnumeid oli loomulikult kohutav lugeda, sest seal olid kohati väga nilbed sõnumid täiskasvanud meestele (mina ise olin sellel ajal alaealine).
Otsustasin politseisse mitte pöörduda, sest sain ise konto kinni pandud ja asja lahendatud ning teadsin ka, et need inimesed, kes selle konto tegid, pole südames halvad inimesed, lihtsalt teismeea lollus ja tagajärgedele mitte mõtlemine. Aga see on väga hea näide sellest, et internetis tehakse seda, mida päriselus kohe kindlasti ei tehtaks. Tõepoolest poleks arvanud, et need inimesed isegi kärbsele oleks liiga teinud. Praegu tagasi mõeldes, saan paremini aru, et sellisel teol oleks võinud ka kurvemad tagajärjed olla ning olen tänulik, et asi lahenes nii kiiresti ja ilma suurema kahjuta.
Kommentaarid
Postita kommentaar