Noppeid IT ajaloost

kuupäeval

 Hollerith’i tabulaator

Herman Hollerith’i peetakse kaasaegse digitaalse arvuti isaks. Hollerithi panus IT arengusse oli 1890. aasta USA rahvaloenduse toimumise tarbeks perfokaartidega tabulaatormasina leiutamine. Perfokaartide kasutamise idee põhines kaudselt Jacquard’i perfokaartidega programmeeritavatel kangastelgedel. Hollerith’i masin võimaldas varasemast täpsemalt ja kiiremalt andmeid koguda ning loendada, kuna rahvaloendust tehti eelnevalt käsitsi. Enne Hollerith’i leiutist võis USA rahvaloendus võtta aega kuni kümme aastat, kuid tabulaatori kasutuselevõtt võimaldas selle läbi viia kõigest kolme kuuga ning säästis ligikaudu viis miljonit dollarit maksumaksjate raha. Iga perfokaart esindas ühte isikut ning iga auk kaardil mingisugust informatsiooni. Näiteks auk ühes või teises kohas tähendas, et tegemist on vastavalt kas mehe või naisega. Tabulaator luges perfokaarte ning sellel oli perfokaartidele mõeldud kontaktpunkt, mis sisaldas väikeseid elavhõbedatopse (neid oli sama palju, kui perfokaartidel võis auke olla). Kui perfokaarti kontakti vastu suruda ja antud kaardi peal olid augud, tekkisid elektrilised kontaktid ja see pani masinat kaardil olevat infot registreerima.



Colossus



Colossus on esimene elektrooniline arvuti maailmas, kuid sellel oli vaid üks eesmärk: Hitleri ning tema kindralite krüpteeritud sõnumite dešifreerimine II maailmasõja ajal. Colossus võeti kasutusele 1943. aastal ning loodi inglise matemaatiku Max Newman’i ja inseneri Tommy Flowers’i eestvedamisel. Colossus suutis lugeda 5000 tähemärki sekundis ning lint jooksis masinast läbi 50 km/h, mis on märkimisväärne kiirus isegi tänapäevaste standarditega võrreldes. Selle tulemusel vähenes Lorenz’i sõnumite dešifreerimiseks kuluv aeg nädalatest tundideni. II maailmasõja lõpuks oli Colossus dešifreerinud 63 miljonit saksa tähemärki ning arvatakse, et vähendanud ka sõja pikkust paljude kuude võrra. Colossuse leiutamist hoiti saladuses ning selle olemasolu ja roll II maailmasõja lõppemises avalikustati alles 1975. aastal.

 


Nexus



Esimene brauser maailmas loodi 1990. aastal (neli aastat enne Netscape’i) Tim Berners-Lee poolt ning seda nimetati esialgu WorldWideWeb’iks. Kuna see nimi tekitas arusaadavatel põhjustel segadust, siis nimetati brauser ümber Nexuseks. Nexus arendati NeXTStep operatsioonisüsteemi jaoks, mis jooksis NeXT Cube’il. Brauser võimaldas kasutajatel ennast netiga ühendada, kuid ei suutnud kuvada sisseehitatud graafikaga veebilehti. Nexusega oli võimalik ka veebilehti luua ning redigeerida. Berners-Lee esialgne visioon brauseritele oligi, et veebis brausimine ei oleks mitte passiivne, vaid interaktiivne tegevus. Hiljem loodud brauseritelt eemaldati veebilehtede redigeerimise võimalus.




Viited:

Kommentaarid

Postita kommentaar