Interneti lai levik muutis maailma tundmatuseni ning seega kirjeldan järgnevalt kahte nähtust, mida interneti levik mõjutanud on.
Muusika kuulamise harjumused on midagi, mis on interneti tulekuga väga palju muutunud. Enne interneti laialdast levikut, kui sooviti muusikat kuulata, pidi ostma selleks nii eraldi seadme, mis muusikat mängiks, kui ka muusika (plaadil/kassetil), mida sooviti kuulata. Nüüdseks on kõik see võimalik interneti vahendusel, kui on olemas kas arvuti või telefon. Samuti pole vaja füüsiliselt poest osta plaate ja kassette, sest muusika on kolinud internetti ning muusikapalad on kättesaadavad nii tasuta kui ka tasu eest erinevate saitide vahendusel. Järgnevalt teen väikese ülevaate, kuidas on muusika kuulamise tehnoloogia viimase 60-aastaga muutunud.
Tehnoloogia, mis viis muusika kuulamise massideni, oli helikassett. Helikassetid on pärit juba aastast 1962, kui Philips nendega esimesena turule tuli, kuid need olid mõeldud lindistuste tegemiseks. 1965. aastal hakati väljastama kassette, millel oli juba eelsalvestatud sisu ning seega sai muusika kuulamine laiemale tarbijaskonnale kättesaadavaks. 1968. aastaks oli müüdud üle 2,4 miljoni kassetimängija.
Helikassettide populaarsuse tipp saavutati hilistel 1980ndatel, kui kassettide kasutus hakkas järsult langema nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning see tulenes uue tehnoloogia - CD - tulekust turule. CD-d olid kassettidest oluliselt paremad, sest neil oli parem andmete salvestusvõime, pidasid paremini niisketes tingimustes vastu, parem helikvaliteet, palju odavam toota ning ka üldiselt pikem eluiga.
CD-mängijad asendati mp3-mängijate poolt. Esimene edukas mp3-mängija tuli turule 1998. aastal. Mp3 (MPEG Audio Layer III) on standard heli kokkusurumisele, mis teeb igasuguse helifaili väiksemaks, mõjutades helikvaliteeti väga vähe.
Kuid ka mp3-mängijad on hakanud unustuste hõlma vajuma, sest nende järgi lihtsalt pole enam vajadust. Tänu internetile, arvutitele ja telefonidele on kõikvõimalikku muusikat võimalik alla laadida ja kuulata ükskõik kus, olenemata asukohast ja ilma et helikvaliteet selle all kannataks. Samuti on mugavam omada ühte seadet, mis teeb paljusid asju, kui paljusid seadmeid, mis teevad ühte asja.
/what-is-a-computer-virus-a82f9491ad3644b89446d45233b57761.jpg)
Arvutiviirused on olnud olemas juba 50 aastat ning levivad enamasti interneti teel. Suur osa viiruseid on loodud kasutaja andmete või protsessori võimsuse varastamiseks või mingi süsteemi täielikuks halvamiseks. Esimene arvutiviirus väljastati palju aega enne interneti laialdast levikut - 1971. aastal ning see sai nimeks “Creeper system”. See oli eksperimentaalne isepaljunev viirus ning see täitis kõvaketast, kuniks arvuti ei suutnud enam opereerida. See loodi USA ettevõtte BBN Technologies poolt.
Esimene laialt levinud viirus oli “The Morris”, mis sai nime enda looja, üliõpilase Robert Morrise järgi. 1988. aastal soovis Morris määrata interneti suurust, kasutades ära e-mailide turvaauke ning nõrkasid salasõnu. Ühe programmeerimise vea tõttu hakkas viirus aga ulatuslikult levima ning nakatas 15 tunniga ca 15000 arvutit.
Arvutiviiruste hulk on interneti laiema levikuga hüppeliselt kasvanud ning mõeldakse välja üha uusi viiruseid. 1999. aastast hakkasid levima näiteks e-maili teel saadetavad viirused, mis automaatselt saatsid ennast edasi nakatunud arvuti omaniku e-maili kontaktidele, esimeseks selliseks viiruseks oli näiteks “Melissa”. 2013. aastal CryptoLocker viirusega tekkis uus pahavara vorm. CryptoLocker on Trooja hobune, mis nakatab arvutit ja otsib sealt faile, mida krüpteerida (sh kõike, mis on kõvakettal ning kõik ühendatud meediumid) ning nõuab kasutajalt raha, et failid dekrüpteerida ja failid uuesti kätte saada. CryptoLocker nakatas umbes poolt miljonit arvutit.
Viited:
A History of Cassette Tapes — Is that a Fossil? | by Aaron Fung | Medium
What Do You Know About the History of MP3? (thoughtco.com)
https://www.sentrian.com.au/blog/a-short-history-of-computer-viruses
Kommentaarid
Postita kommentaar