Copyleft mõju vabadele litsentsidele

 

Copyleft on üldine meetod, mis sätestab, et mingi tarkvara peab olema vaba ning nõuab ka, et selle muudetud ning täiendatud versioonid oleks samuti vabad. Copyleft järgi jaotatakse vabavara litsentsid neljaks: 

  • Puuduv copyleft
  • Nõrk copyleft
  • Tugev copyleft
  • Väga tugev copyleft


Puuduv copyleft on juhul kui autor ei soovi üldse omandiõigust ning muudab lihtsalt töö avalikuks. Ilma copyleftita vaba tarkvara alla kuuluvad näiteks X11, Apache ja BSD litsentsid.


Nõrk copylefti litsents on vaba tarkvara litsents, mis määrab, et lähtekood, mis tuleneb nõrga copylefitiga litsentsitud tarkvarast, jääb sama nõrga litsentsi alla. Nõrgad copyleft-litsentsid võimaldavad koodi tasuta levitada, kasutada või müüa koopiaid koodidest või binaarfailidest (kui binaarfailidega on kaasas lähtekood). Nõrga copylefti puhul ei päri kõik tuletatud tööd copylefti litsentsi. Litsentsi pärimine sõltub sellest, kuidas tuletatud tarkvara tuletati. Nõrga copyleftiga on näiteks GNU LGPL (Lesser General Public License).


Tugeva copylefti litsents kehtib kõigile algsest tarkvarast tuletatud töödele ja tarkvara komponentidele. Esimesele autorile jääb kõige rohkem õiguseid. Tugeva copyleft’iga litsents on näiteks GNU GPL (General Public License).


Väga tugeva copylefti eesmärk on rakendada kõigile seda kasutavatele tarkvaradele täielikud copyleft õigused. Väga tugeva copylefti puhul rakednub avatud lähtekoodi nõue  kõigile komponentidele, mis on tuletatud mistahes varasemast tööst. Selline litsents on näiteks AGPL litsents (GNU Affero General Public License). 


Kommentaarid