Autoriõiguste reformi ettepanekute analüüs

Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, seega kuuluvad siia ka kõik õppematerjalid, internetileheküljed ja arvutiprogrammid. Autoriõigused praegusel kujul on pinnuks silmas paljudele, sest need keelavad igasuguse failide jagamise, isegi mitte-ärilistel eesmärkidel. Rick Falkvinge ja Christian Engström on kirjutanud enda raamatus The Case for Copyright Reform mitmeid ettepanekuid autoriõiguste reformi jaoks. Nende eesmärgiks on reformida autoriõigusi just mitte-ärilistel eesmärkidel. Põhiliseks argumendiks on, et pole võimalik piirata inimestevahelist failide jagamist ilma inimeste fundamentaalseid õiguseid rikkumata, kuna rikkumiste tuvastamiseks peaks lugema inimestevahelisi privaatseid vestlusi.

Üheks ettepanekuks on, et autorite moraalsed õigused jäävad puutumata. See on selge ka ilma ütlematagi, et autoriõigust ei saa keegi autoritelt ära võtta ning mitte keegi ei tohi esitada kellegi teise loomingut enda nime all.

Järgmiseks ettepanekuks on teha autoriõigustega kaetud tööde jagamine mitte-ärilistel eesmärkidel tasuta kättesaadavaks. On arusaadav, et autorid kardavad, et kui nende teoseid võib tasuta jagada, siis jääb neil suur osa tulust saamata, kuid mina leian, et tänapäeval tänu sotsiaalmeediale on palju muid mooduseid, kuidas loomeinimesed saavad raha teenida ning suur osa tulust tuleb hoopis muudest allikatest kui et otseselt loome müügist. Failide jagamine toimub praegugi (kuigi illegaalselt) ning ükski populaarne autor selle tõttu vaene ei ole. Pigem võib isiklikul tasandil loome jagamine tuua artistile edu juurde, kuna võib-olla jõuavad nii teosed inimesteni, kes muidu neid ostnud ei oleks, kuid neist võivad saada tulihingelised fännid, kes hakkavad artisti kontsertidel käima või sotsiaalmeedias jälgima.

Praegu kehtib autoriõigus kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Falkvinge ja Engströmi ettepanek on, et autoriõigus kehtiks 20 aastat töö väljaandmisest. Leian, et ettepanek on hea, kuid ei näe, et ükski autor sellega nõus oleks.

Palju probleeme valmistavad autoriõigusega kaetud tooted/teosed, mille autor on teadmata. Vaatamata sellele, et autor on teadmata, on tooted endiselt autoriõigusega kaetud ning neid ei saa kasutada või levitada kuna pole kelleltki luba küsida. Falkvinge ja Engströmi arvates tuleks autoriõigusega kaitsta ainult hiljuti välja antud töid ning kui peale viite aastat autor soovib endiselt oma tööd autoriõigusega kaitsta, peaks ta registreerima, et soovib sellega jätkata. Olen nõus, et see ettepanek lahendaks probleemi teadmata autoritega.

Autoriõigused on kõige piiravamad muusikutele, filmitegijatele ja teistele kunstnikele, kes soovivad oma töös kasutada teiste inimeste loomingut. Seega ongi ettepanekuks teha selged reeglid teiste loomingule viitamiseks, et saaks teiste autorite tööd oma töös tasuta kasutada. Olen samuti nõus, et kui on lubatud viidata raamatute tsitaatidele, siis miks ei võiks sama olla ka muusika ja muu loometööga. Minu arvates oleks see autoritele ka tasuta reklaami eest.

Kokkuvõttes arvan, et Falkvinge ja Engström on õigel teel ning autoriõiguste reformi on hädasti vaja. Maailm on palju muutunud ning aeg on kohaneda uute oludega. Autoriõiguste piirangute leevendamisega võib nii mõnigi töö või teos jõuda laiema publikuni, kui see praegu on jõudnud ning kultuuri laiem levimine ei teeks inimeste haritusele halba.


Viited:

The Case For Copyright Reform (2012) Engstrom-Falkvinge.pdf

Autoriõigused (hariduskeskus.ee)


https://www.lawdonut.co.uk/sites/default/files/how-does-copyright-work-378606403.jpg


Kommentaarid